IRU LINNUSE VANEM
    aastal 1000 p. Kr.


MIS VÄRK KÄIB?
Alla käib see värk. Meil on siin Irus ilus linnus ja suur küla ning koht väga soodne, sest jääb merest parajale kaugusele, aga jõge mööda saab hästi juurde. Mitu põlve põikasid meretagused kaupmehed oma laevadel alati siia kaupa tegema. Viimasel ajal aga kipub jõgi madalaks muutuma ja kaupmehed kurdavad, et kivid kriibivad laevapõhju ega taha enam meie juurde sõita. Seetõttu meelitavad nüüd naaberkihelkondade mehed välismaiseid külalisi maale merelahe juures, kuhu Härjapea jõeke suubub. Kuuldavasti plaanivad nad Lindanisa kõrgele kaljurünkale linnusegi püstitamist 1.



Joonistanud Jaana Ratas


MIDA MEENUTAD LAPSEPÕLVEST?
Sündisin siin 35 suve tagasi. Kolm suve hiljem oli meie meestel õnne merel üks Norramaa viikingite laev ära vallutada. Saadi palju saaki ja mõned kõrgest soost vangid. Ühe Olavi-nimelise poisi ja tema kasuvenna Thorgilsi ostis mu isa Eres mõned aastad hiljem omale. Need olid mu lapsepõlves head mänguseltsilised. Siis tuli aga üks uhke viikingiisand Sigurd siia ja tahtis poisid ära osta. Isa kauples hea hinna välja — Thorgilsi eest sai ta pool naela kulda ja Olavi hinnaks koguni üheksa korda rohkem 2. Nüüd olevat see mees Olav Tryggvasoni nime all Norramaa kuningaks ja tegevat teine edukaid sõjakäike Inglismaale.

KUST SA MEES NII HEA MÕÕGA SAID?
Mõõk on mul tõesti väga hea, selle ostsin Ojamaalt. Tema teramik on ussikirjaline ja sellel näeme märke, millest teadjamehed loevad kokku "ULFBERTH", mis olevat kuulsa mõõgameistri nimi, kes tegutsevat kusagil kaugel frankidemaa sepikojas. Mõõk maksis kõva hinna — umbes sama palju kui hobune. Tema eest tuli ära anda nelikümmend ja neli suuremat hõberaha, millel on kõverad konksumärgid ja mis olevat pärit kaugelt hommikumaalt. Viimasel ajal liigub neid rahasid üha vähem ja rohkem jõuab meile väiksemaid õhtumaade münte, millel peal enamasti meeste peade kujutusi 3. Muuseas, hõbeda ehtsust tuleb kauplemisel alati hambaga enne proovida, sest liigub ka peturahasid.

MIS SUL SEAL KANNUS KOBRUTAB?
Eks ikka see kesvamärjuke. Me siin pruulime alati suure laari valmis ja paneme aita seisma. Suvel kuumaga hea võtta. Mul on siin üks Taanimaalt pärit ori, kes seda tööd hästi mõistab. Veel teeme meest mõdu. Kui sellel parasjagu seista lasta, tuleb tal selline vird sisse, et ohhoo! Seda joome aga vaid pidupäevadel. Veel olen kaugel Novgorodi linnas kallist marjaviina proovinud, kuid mulle see ei meeldi — teeb teine pea raskeks ja hapu paneb hambad kipitama. Õlu on ikka kõige ette.

MIDA PEALE HAUKAD?
Ikka omakasvatatud kraami. Odrast saab karaskit ja rukkist küpsetame leiba. Viimasel ajal olen hakanud kasvatama sellist rukist, mida tuleb külida sügisel — elab talve üle küll ja kui ei tule just suurt põuda, annab hea saagi, vahel koguni 15 - 16 seemet. Veel on väärt suupoolis herne- või oasupp. Leivakõrvaseks haukame sea- või lambaliha. Mõnikord veristame õhvakesegi. Liha kuivatame või suitsutame, sest sool on kallis. Jahil käin harva, sest loomi on metsas väheseks jäänud ja aega kah pole niisama metsi mööda lõngerdada. Nooremad poisid ikka käivad. Panevad püünispaelu ning kevaditi ja sügiseti jahivad rändavaid linde 4. Aga kala on palju. Sügiseti linnusealune jõgi lausa kihab ülespoole rändavatest lõhedest. Kevadel saab aga muud kala. Varakevadel, kui talvevarudest napib, käime Naissaarel hülgeid küttimas — saab nii liha kui ka head nahka.

MIS TEEB MURET?
Muret teevad õhtukaares üle mere elavad viikingid, kes on küll kõvad rännu- ja kaupmehed, aga sageli kipuvad ka röövima. Tänavugi käisid nad kuulsate islandlaste Gunnari ja Koskeggi ning Norra pealiku Hallvardi juhtimisel siin Rävalas, pärast veel ka Saaremaal rüüstamas. Seal õnnestus neil isegi peidukohas olevad varandused ära röövida ja kaasa võtta Saaremaal vangis olnud taanlane Tove 5. Ega viikingite kõik sõjakäigud õnneks ei lähe. Oskame meiegi mõõka keerutada ja odaga torkida. Mitmed kuulsad viikingid oleme siin ise otse Valhallasse läkitanud. Kuuldavasti olevat mõnele neist kodumaal mälestuseks suuri ruunidega kive püsti aetud.

KUS OLED KÄINUD, MIDA NÄINUD?
Kaubaretked on mind viinud õhtukaarde — üle mere Ojamaa saarele ja ka tuntud kaubapaika Birkasse. Hommiku suunas olen käinud kuulsas Novgorodi linnas. Seal saab teha head kaupa kaasavõetud viljaga. Karusnahad on Novgorodi turul aga odavad. Nii saad oravanaha kätte vaid ühe hõberaha eest, aga mujal, eriti lõunapoolsetes maades, maksavad need mitu korda enam. Novgorodis on hea käia, sest seal elab palju meie hõimurahvaid, kelle keelest saab hästi aru. Kohata võib ka viikingeid, aga viimasel ajal on tulnud juurde palju venelasi, kes kipuvad võimu enda kätte võtma. Nende ülemvalitseja — suurvürst Vladimir asub kaugel Kiievi linnas. Umbes tosin suve tagasi võttis ta vastu ristiusu ja hakkas seda ka kogu rahvale peale suruma. Meie suguvennad Novgorodis armastasid aga rohkem omi vanu jumalaid ja siis hakati neid vägisi ristima. Olevat läinud päris suureks löömaks... Ennem olid meil Kiievi suurvürstiga suhted päris head. Mitmed meie vilunud "mõõgakeerutajad" käisid tema väes teenimas. Nad osalesid sõjakäikudel kaugetesse maadesse, said head palka ja vahel ka rohkesti saaki. Nüüd läksid suhted sassi. Kolm suve tagasi tuli Vladimir juba oma väega esmakordselt meie peale.

FANTASEERIME PISUT. KUI SUL OLEKS VÕIMALIK VESTELDA ÜKSKÕIK KELLEGA ÜKSKÕIK MILLISEST AJAST, KELLE VALIKSID?
Kõhklemata valiksin 1000 aasta pärast siin Eestimaal tegutsevad arheoloogid Ain Mäesalu ja Jüri Peetsi, kes arvavad teadvat kõike minust ning minu tegemistest! Ise muudkui küsisid ja ... ise vastasid, lõpuks kirjutasid veel kommentaarid ka.



1 Arheoloogide arvates jäeti Iru linnus maha kusagil 11. sajandi esimesel poolel. Üheks põhjuseks peetakse ka maakerget, mille tagajärjel muutus Pirita jõgi raskemini laevatatavaks. Seejärel võeti kasutusele sadamakoht Tallinna kesklinna juures.

2 Olavi vangistamist eesti mereröövlite poolt aastal 968, tema viibimist Eestimaal ja väljaostmist toetavad enamvähem samal kujul ka teated Olav Tryggvasoni saagast.

3 Ussikirjalisteks nimetati sel ajal damastseeritud teramikuga mõõku. Kõverate konksumärkidega hõberahad olid araabia dirhemid (kaaluga 2,97), väiksemad meeste peade kujutistega hõberahad aga Saksa- ja Inglismaa linnades vermitud mündid. Mainitud kaupade hinnad siin ja ka edaspidises jutus vastavad tolle aja kirjalikes allikates esitatud teadetele.

4 Iru linnuselt kogutud luumaterjal, milles metsloomaluid vaid mõni protsent, osutab, et jahipidamine ei olnud tollal eriti tähtis.

5 Neid fakte kinnitab ka Njáli saaga kirjeldus viikingite sõjaretkest Revalasse (Rafala) ja Saaremaale (Eysyslu) umbes 1000. aastal.